Fitbiti uus mudel nende Charge seeria aktiivsusmonitoridest on väljas. Nimeks on sel Charge 2 ning seadmele on lisatud nii mõndagi uut ja huvitavat, mis tõstab selle esile nii enda eelkäijate, kui ka teiste aktiivsusmonitoride seas.
Korralik disain
Välimuselt on Charge 2 väga palju sarnaseid jooni hiljuti välja tulnud Fitbit Altaga. Alumiiniumist korpus, korralik OLED ekraan ning ka värvilahendused on väga sarnased Altaga. Võiks isegi öelda, et Charge 2 on lihtsalt veidi suurem Fitbit Alta.
OLED ekraan on muide väga hea. Kõik kirjad on hästi näha nii pimedas kui ka päikesevalguse käes. Päikesevalguse käes nähtavus oli selge probleem näiteks Xiaomi Mi Band 2. Charge 2 seda probleemi kindlalt ei ole.
Hea on ka käepael, mis käib kinni klassikalise pandlaga. Ei ole mingeid ebameeldivaid nupukesi, mida tuleb käerihma sisse vajutada, ega ka mingit keeratavat jubinat nagu oli näiteks Garmini Vivofit 2. Minul testimises olnud mudelil oli küljes tume kummist rihm, mis pole küll võibolla kõige stiilsem asi maailmas, kuid see pole ka probleem, kuna rihmasid on võimalik oma tahtmise järgi vahetada ning kinnitada seadmele näiteks hoopis nahast rihm.
Charge 2 on väga mugav kanda, ei oska midagi halba selle kohta öelda. See on küll veidi raskem kui Xiaomi Mi Band 2, kuid ei ütleks, et oleks tegu millegagi, mis segab või kasutust häirib.
Väga tervitatav lahendus disaini poole pealt on füüsiline nupp. Nupp, mis asub seadme vasakul küljel ning on väga hea ja korralik ning vajutatav. Näiteks Altal seda polnud ning mõnikord võis sattuda kohmakasse olukorda, kui monitor liigutusele ei reageerinud. Charge 2 peal oleva nupu abil on aga võimalik alati kindel olla, et ennast rumalasse olukorda ei pane.
Nupule vajutus aktiveerib ekraani, ning kui veel vajutada, siis saab liikuda erinevate funktsioonide vahel, millest räägime natuke hiljem. Pikk nupuvajutus käivitab funktsiooni, näiteks stopperi. Üldiselt lihtsalt oli vaja ära öelda, et on hea, et seadme küljes on üks korralik nupp, mida saab vajutada ka näiteks kinnas käes ja olla alati kindel, et seade teeb kasutaja soovitud asja.
Vajalikud funktsioonid on olemas ning on täpsed
Funktsioonid on Fitbitile omaselt läbimõeldud ning lisatud on ka paar vahvat lahendust, mille vajalikkuse üle saab igaüks ise otsustada.
Kõigepealt teeb ta kõike, mida ootaks ühelt normaalselt aktiivsusmonitorilt. Charge 2 loeb samme, kaloreid, aktiivseid minuteid, käidud trepiastmeid, läbitud vahemaad, näitab kella ning jälgib ka südamelööke. Lisaks sellele on Fitbit lisanud ka hingamisharjutuse, mida mõned võibolla teavad uutelt Apple Watchidelt. Minu meelest oli see lahendus täiesti ebavajalik ning kasutasin seda vaid korra, kuna seadme testimine mingis mõttes nõuab seda.
Seadmega on võimalik salvestada ka enda treeninguid.
Selleks on eraldi lahter milleni saab liikuda kasutades monitoril olevat nuppu. Seejärel tuleb hoida nuppu all ning monitor hakkab detailsemalt jälgima kasutaja sportimissessiooni. Näiteks jooksmise ajal suunab monitor kõik jõud südamelöökide ja läbitud vahemaa jälgimise peale ning lisaks ühendab ennast ka telefoni GPS-iga, et saaksid pärast ka kaardi pealt vaadata, milline oli marsruut.
Aga see, et mingid funktsioonid on olemas ei ole minu hinnangul kõige olulisem vaid oluline on, et need ka töötaksid ning nüüd me jõuame selle kohani, kus minu arvates tasub päris tõsiselt kaaluda näiteks Fitbiti seadme eest enam maksmist selle asemel, et tellida odav Mi Band 2 Aliexpressist.
Kõigepealt sammulugemine, Charge 2 puhul saad sa reaalajas jälgida, kuidas samme ükshaaval loetakse. Kui tõstad kõndides monitori enda silme ette näed, et numbrid täienevad täpselt samas rütmis, milles sa kõnnid. Mi Bandil ilmusid sammud ekraanile iga mõne sekundi tagant 10-20 kaupa.
Südamelöökide monitorid on meedias palju peksa saanud selle eest, et nad ei ole täpsed, kuid Charge 2 puhul saad sa jälgida südamelöökide animatsiooni ekraanil ning panna teise käe enda kaelal asuva arteri peale ning tunda, kuidas su süda tuksub täpselt samas rütmis nagu virtuaalne süda Charge 2 ekraanil. Mi Bandil tuli südamerütmi vaatamiseks liikumatult 7-10 sekundit oodata ning ka siis see alati ei töötanud.
Võiks ju väita, et need asjad pole väga olulised ja et põhilised asjad nagu sammude lugemise saab tehtud ka ilma mingi ülitäpse variandita, aga jutu mõte seisneb selles, et siin tuleb välja, mille eest inimene rohkem maksab võrreldes näiteks Xiaomi Mi Band 2. Sellised pisiasjad on Fitbitil läbivalt paremad üle kogu monitori ning need loovad pildi heast tootest ja kvaliteedist.
Eeskujulik rakendus
Rakenduse poole peal ma väga pikalt ei peatuks ning ütleks lihtsalt, et see on väga kiiduväärt. Kõik on lihtne, loogiline ja kiire. Ei jookse kokku või muud sellist. Kogu informatsioon on koondatud ühele lihtsale avalehele ning soovi korral on võimalik kõiki andmeid ka detailsemalt vaadata. Tuleb vaid soovitud lahtri peale vajutada.
Rakenduses on võimalik teha ka muud peale lihtsalt andmete vaatamise. Sinna on võimalik käsitsi sisestada ka näiteks tarbitud vee kogust või lisada enda söögiplaan.
On vist üsna selge, et mul ei ole Fitbit Charge 2 väga midagi ette heita. Disain on hea ja kena ning seda on ka mugav kanda. Ekraan on hea ja ere ning reageerib nii selle toksamisele kui ka nupuvajutusele. Kõikide funktsioonide täpsus ning töötamine on väga meeldiv ja kõik toimib nagu valatult.
Seega küsimus ongi, kas inimene on valmis maksma 150 eurot toote eest, millega sarnase asja saab kätte ka 35 euroga, seda peab igaüks ise otsustama.
Öelda võin seda, et selle 150-eurose hinna eest saab raudselt parema toote. Saab parema ekraani, täpsemad funktsioonid, hea ehituskvaliteedi ning parima rakenduse, mida turg pakub. Mainida tasub ka seda, et saab ka garantii, mida Aasiast tellitud toodete puhul vahel saab, vahel mitte. Fitbit Charge 2 saab ka selle, et seda ei peeta tollis kinni ning ei teki ohtu, et enda monitorist üldse ilma jääd.
Küsimus ongi, et kas see kõik on piisav, et Fitbit Charge 2 eest siiski märgatav summa rohkem maksta? Minu meelest on küll.
