Doro 8030: nutitelefon vanainimestele, mis tõesti töötab

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
rsz_p1012760.jpg

Möödas on ajad, mil uus ja särav tehnoloogia oli pigem mõeldud nooremale põlvkonnale. Nutiseadmed muutuvad iga päevaga aina populaarsemaks ning nende mõjudest ei jää puutumata ka need, kel eluaastaid selja taga juba rohkem kui mõned.

Kuid tuleb tunnistada, et inimesel, kes on üles kasvanud ilma moodsa tehnoloogiata ning kes ei hooma täielikult kõiki peeneid nüansse, mis kuuluvad tänapäevase ultramoodsa nutiseadme kasutamise juurde, võib esimese nutiseadme kasutamine osutuda üpriski keeruliseks. Siin tulebki appi 200-eurone Doro 8030 nutitelefon: seade, mis on nii lihtne ja loogiline, et sellest võiks kõik teised telefonitegijad õppust võtta.

Enne, kui keegi jõuab kirjutada kolm kurja kommentaar,i märgin, et kindlasti ei pea ma sellest telefonist rääkides silmas, et ükski vanem inimene ei oska nutiseadmeid kasutada. Leidub väga-väga palju neid, kes käivad ajaga kaasas ja kasutavad juba ammu kõige uhkemat nutiseadet, mis leida on. Kuid see telefon ongi mõeldud just neile, kes hakkavad esimest korda nutiseadet kasutama vanemas eas ega oma seda tehes teadmisi, mis on keskmisel tehnoloogiaentusiastil.

Doro on nutitelefon nagu iga teine, kuid selle juures on ära peidetud kõik ebavajalik ning esikohale on seatud kasutusmugavuse tõstmine. Doro puhul on raske teha ükskõik mida rohkem kui kolme klõpsuga. Doro suurimaks trumbiks ongi just tema tarkvara, mis on on igal võimalikul viisil tehtud nii mugavaks ja lihtsaks kui vähegi võimalik.

Õppige Dorost

Tavapärasest erinevalt tulebki enne juttu tarkvarast ning alles siis telefoni komponentidest, kuna sel puhul on kaamera teravus või telefoni paksus ühed kõige vähem tähtsad aspektid. Pigem tuleks mõelda, kas ja kuidas Android 5.1-e peale ehitatud tarkvara telefoni kasutamist mugavamaks muudab.

Telefoni tarkvara lihtsus, mugavus ja abivalmidus on selge koheselt, kui telefon esimest korda sisse lülitada. Esimese asjana küsib telefon, kas see on esimene nutitelefon, mis kasutaja kätte sattunud on. Kui vastata "jah", siis näitab seade noolte abil, kuidas ekraani kasutada ning kuidas üldse midagi sõrmede abil teha saab. Kui peamised liigutused on selgeks tehtud hakkab pihta suuremat sorti seadistamine.

Telefon palub kuulata, kas helitugevus on piisav. Kui ei ole, siis muutub helitugevus senikaua valjemaks, kuni kasutaja otsustab, et nüüd kuuleb ta hästi. Sama kehtib ka kirja suurusega—teksti saab paluda suuremaks teha, kuni see on kergesti loetav. Kõik see on väga tore ning lihtne, kuid kui seadistusprotsessi keskel hüppab ette Google’i konto seadistamise vorm, lähevad asjad kohaselt allamäge.

Nimelt, ilusaks ja kergesti loetavaks on küll tehtud Doro endapoolsed seadistused ,kuid see-eest kõik muu on ikka täpselt samasugune, nagu muidu. Seega, kui hüppab ette vorm, kus palutakse Google’i kontoga sisse logida, võib ilusast suurest tekstist ning kergesti arusaadavast jutust vaid unistada. See pole küll Doro süü, kuid meeldiv ei ole see sellegipoolest.

Kui paksu peenikest kirja täis Google’i tekstikast esmakordset kasutajat liialt ära ei ehmatanud, saab nüüd jälle kerge vaevaga toiminguid edasi teha. Jõudes seadme koduekraanile on näha, et Doro on tõepoolest üritanud seadme kasutamise nii lihtsaks ja mugavaks muuta, kui vähegi võimalik.

Keset ekraani asetsevad kolm suurt valikut: kõne, kuva ning saada. "Kõne" alt saab loomulikult telefonikõne teha, "Kuva" alt saab vaadata sõnumeid ja e-kirju ning "saada" alt saab sõnumeid ja e-kirju teistele saata. Kõik need otseteed on üles seatud nõnda, et toimingu tegemiseks kulub vaid paar-kolm vajutust. See on oluliselt lihtsam, kui seigelda ringi rakendustesahtlis ja otsida toimingu tegemiseks õiget ikooni.

Kõik muu, mis tarkvarasse puutub, on samuti äärmiselt lihtne: ikoonid on suured ning värvilised, sätete menüü on lihtsakoeline, kuid mõne nupuvajutusega on võimalik ka traditsioonilisse Androidi sätete-menüüsse pääseda. Isegi koduekraanile otseteede loomine on kergem, kui ühelgi teisel seadmel.

Hädaabinupp võib elu päästa

Doro juurest leiab ka hädaabinupu. Seadme tagaküljel on nupp, mida vajutades oskab telefon erinevaid toiminguid teha. Sätete menüüs on võimalik seadistada kõik endale meelepäraselt. Näitaks saab määrata, et nupu vajutamisel saadab telefon automaatselt kellelegi sõnumi, käivitatab alarmi või helistatab valitud numbrile. Sõnumi saatmisel lisatakse juurde ka telefoni GPS-koordinaadid.

Üldjoontes töötab kogu tarkvarakomplekt väga kenasti, seda on kerge kasutada ning see on töökindel. On oluline tähele panna, et mugavaks on siiski tehtud vaid operatsioonisüsteem ise. Kõik rakendused ning veebilehed on endiselt sellised, nagu need on igas teises seadmes. Nende kasutamine ei pruugi küll on mugav ja lihtne, kuid vähemalt nendeni jõudmine on kergem kui muidu.

Kõik muu "käib kah"

Riistvara poolest on Doro samuti täiesti aktsepteeritav, seda küll vaid lihtsa esimese kerge telefonina. Kui need komponendid oleksid lihtsalt säästutelefoni sees, siis saaks see testis ilmselt "Jah, osta" silti külge ei saaks. Telefon on parasjagu paks, kuid see-eest väga tugev. Plastikust korpus tundub piisavalt tugev, et see suudaks ka mahapillamise üle elada.

Esiküljelt leiab 4,5-tollise ekraani, millel on resolutsioon on piisav, et piksleid ei ole palja silmaga võimalik üle lugeda. Siiski pole see just üleliia hele, peaks rohkem olema. Lisaks ekraanile on esiküljelt leitav ka riba, millel on kolm suurt nuppu. Nuppude abil saab minna tagasi koduekraanile, viimasele avatud leheküljele või sirvida avatud rakendusi.

Tagaküljel asub 5-megapiksline kaamera, mis küll eriti häid pilte ei tee, kuid on siiski hädaolukorras kasutatav. Kaamera all asub eelpool mainitud hädaabinupp. Selle alt leiab veel väikese kõlari, mis suudab üpris valjut häält teha.

Telefoniga saab kaasa ka laadimisdoki, kuhu saab telefoni asetada, et seda mugavalt voodi kõrval laadida ning samal ajal kellana kasutada. Lisaks dokile leiab karbist ka pehmete otsadega kõrvaklapid.

Sisemälu on Doro sisse mahutatud 8 GB, kuid seda saab mälukaardi abil 32 GB võrra suurendada. Plastikust tagakaane alt leiab 2000 mAh aku, mis kergema kasutusega peab probleemideta mitu päeva vastu.

Üldjoontes võib öelda, et Doro telefon on just täpselt selline, millisena see paberi peal valmis joonistati. See on kerge ning mugav ja sobib ideaalselt inimesele, kellel puudub varasem kokkupuude nutitelefonidega või kel on tarvis lihtsamat telefoni.

Hädaabinupp pakub pereliikmetele turvatunnet, et telefoni kasutajal on alati võimalik nendega kiiresti ühendust saada, kui ringi liikudes peaks teda tabama tervisehäda või mõni muu probleem. Kindlasti on tegemist telefoniga, mille võiks vanaemale sünnipäevaks kinkida.

Fotod: Gregor Sibold

Jah, osta,

sest see on kõige lihtsam ja loogilisem telefon, mis saada on. Selle kasutusmugavus ning kerge disain teevad kindlaks, et ka vanemas eas kasutaja saab nutiseadme taltsutamisega hakkama.

Doro 8030

Hind199,99 €
Ekraan4,5", 852x480 pikslit, 217,3 ppi
Aku2000 mAh
Protsessor Qualcomm MSM8909
Sisemälu8 GB
Kaamera 5 Mpx, video 720p
OperatsioonisüsteemAndroid 5.1
Kaal142 g
Kõrgus13,7 cm
Laius7,1 cm
Paksus1,01 cm
ÜhenduvusedGPS, wifi, microSD, BT 4.1

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.