Mida rohkem jõuab turule elektriautosid, seda rohkem hakkab üle jääma ka vanu autode jaoks kasutuid akusid. Mida nendega edasi teha? TTÜ vanemteaduri Argo Rosina arvates saab neid hakata kasutama kasvõi majapidamistes.
Tehniliselt loetakse elektriautode akud vananenuks peale seda, kui akude jääkmahutavus võrreldes algsega on 80%. Elektriauto akude elueaks eeldatakse ideaalis kuni 10 aastat. Seetõttu võib Rosina sõnul näha autoakudele suurt järelturgu nullenergiahoonetes ja elektri tarkvõrkudes. Eriti sobivad need kasutamiseks võrguühenduseta taastuvenergiallikatega mikrotootmislahendustes, et salvestada liigselt toodetud elekter selleks ajaks kui elektritarbimine ületab tootmist.
Samuti sobivad kasutatud akud reserv- ja katkematu toite allikates kasutamiseks, et varustada kodumajapidamisseadmeid elektriga näiteks tormi põhjustatud voolukatkestuste korral. Kasutatud autoakud võiks vabalt leida rakendust ka Tesla Powerwalliga sarnastes kodulahendustes. Eeliseks on see, et kodudes jäävad ööpäevased elektritarbimised enamikel juhtudel alla 16-20 kWh, mille kataks autoakusse salvestatud elekter voolukatkestuse korral kenasti ära.
“Oluline põhjus järelturu tekkeks on vanade akude odav hind ja akude suhteliselt suur jääkmahutavus,” sõnas Rosin ja lisas, et kasutatud akude hinnad on täna samad, mida ennustatakse uutele akudele 3 aasta pärast. Eeldusel, et selline suhe jääb püsima ka tulevikus, on ootused eduka järelturu osas kõrged.
Asja uuritakse TTÜs koostöös sakslastega
Kuna tegelik autoaku eluiga sõltub auto läbisõidust ja sõidustiilist, siis järelturu seisukohalt on oluline võimalikult täpselt määrata kasutatud akude tegelikku seisukorda ja oodatavat eluiga. Keegi ei taha koju osta kasutatud akut, mis töötab plaanitud 3 aasta asemel ainult 3 kuud. Seega akude eluea võimalikult täpne määramine on ka üks teaduslikke uurimisteemasid, millega tegelevad Tallinna Tehnikaülikooli mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühma teadlased koostöös Saksamaa Kempteni Kõrgkooliga.
Koostöö tulemusel kaitstakse detsembri keskel Ahmad Rahmouni poolt taastuvenergiallikatega mikrovõrkudes akude kasutamist ja eluea analüüsi käsitlev doktoritöö, mille juhendajad on Argo Rosin ja professor Helmuth Biechl.
Uus väljatöötatud eluea ennustamise algoritm arvestab akude tsüklilise ja kalendaarse vananemisega. Mõlema objektiivseks hindamiseks tuleb arvestada mitmete parameetritega nagu keskkonnatemperatuur, akude laetuse ja tühjendamissügavus, tühjenemis- ja laadimistsüklite arv mõjudega jne. Loodud algoritmi eeliseks võrreldes seni kasutusel olevatega, on suurem täpsus just kasutatud akude eluea hindamisel.
