Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Kliimamuutus tähendab, et päikese- ja tuuleenergia muutub üha tasuvamaks

1ev07dec15c3.jpg

Enne praegust külmalainet näis, et Eestimaa talv jääbki soojaks ja poriseks. Tuuled puhusid detsembri algusest jõululaupäevani välja, aastavahetuse eel oli Tallinnas nõnda soe, et korraks õue minekuks särgi peale eriti muud visata ei viitsigi. Nüüd on aga külma -13 või rohkemgi kraadi ja lumi ulatub säärteni. Tegu on märgiga kliimamuutusest, mis toob talvisel ajal kaasa rohkem sademeid, kõrgema keskmise õhutemperatuuri ja tuulise ilma. Kliima muutumisest soojemaks ja niiskemaks on Eesti teadlased viimasel ajal üha rohkem rääkinud ja nende sõnul ootavad meid ees soojemad aastaajad, keskmiselt vähem lund ja rohkem vihma.

Kõike seda saab aga tulevikuks valmistudes kasulikult ära kasutada, sest see tähendab praegusest rohkem päikese- ning tuuleenergiat.

Miks üldse tuulikute ja päikesepaneelidega jännata?

Taastuvenergia, mida saab tuulikutest ja päikesepaneelidest, leiab Eestis üha rohkem kasutust mitmel põhjusel. Üks põhjuseid selleks on kindlasti rohelisem elustiil – võimalus säästa loodust sellega, et mitte kasutada fossiilsete kütuste põletamisest saadud energiat. Teine põhjus on võimalus olla sõltumatu üleriigilisest elektrivõrgust ning kolmandaks põhjuseks on kohati lihtsalt hind, sest taastuvenergia võib olla kordades odavam.

Peagi lisandub põhjusena ka seadusandlus. Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak meenutab, et peagi nõuab Euroopa Liit uutelt hoonetelt omaenda energia tootmist. “Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab, et alates 2021. aastast oleks kogu EL-is kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned ka ligininull- või nullenergiahooned. Tänase teadmise juures tähendab see seda, et kõigis uutest hoonetes tuleb toota mingi kogus energiat kohapeal, et liginullenergiaklass saavutada. Selleks odavaim moodus on kasutada päikesepaneele,” räägib Meesak.

Tema sõnul on toimib seadusandlus muidugi ka nii, et see mõnikord jällegi ei soosi taastuvenergia kasutamist. “Regulatiivse demotivaatori näitena võib tuua Eesti seadusandjate suutmatuse viia regulatsiooni sisse säte, mis võimaldaks elektrienergia tootmist energiaühistulises vormis. On selge, et ühiselt on kogukonnad nii suurema investeerimisvõimekusega kui ka parema tarbimise juhtimise võimekusega – seega investeeringud oleks kiirema tasuvusega, kuid seda takistab juba aastaid veniv regulatsiooni muudatus,” ütleb ta.

Kui tuult on üha rohkem, siis kas sellega toidab kodu ära?

Kuid mingem praktiliseks. Kui tuult nüüd aina rohkem ja rohkem tulemas, kas polegi siis varsti kogu riiki katvat elektrivõrku vaja, piisab vaid piltlikult öeldes tuulikust katusel ja mõnest päikesepaneelist? Tuleb välja, et õigete tingimuste korral on see tõesti nii, kuigi neid tingimusi pole väga lihtne leida.

Heade tingimuste korral täiendavad tuul ja päike teineteist ideaalselt – suvel on rohkem päikest ja vähem tuult, sügisel ja talvel aga vastupidi. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on taastuvenergia kasutamise puhul tähtsaim osata hinnata kodu ümbruses asuvaid ressursse. Kui täna toodavad Eestis suured mere- ning maismaa-tuulikud energiat umbes 27%-efektiivsusega, mis tähendab seda, et 27% tundidest aasta jooksul toodab tuulik energiat, siis uusimad tuulikud teevad seda juba üle 40% ja merel üle 50% kasuteguriga.

Kodude juurde paigaldatavate väiketuulikutega ning päikesepaneelidega on aga teine probleem. Mõned puud või isegi üks elektripost võib ära lõigata kogu päikesepaneelide energiatoodangu. Sama probleem on ka väiketuulikutega, mida oleks mõistlik kasutada kodude energiaga varustamiseks. “Väiketuulikud on üldjuhul üsna madala masti otsas. Ja Eestlased vanal ajal juba targa rahvana on kolinud väga tuulistest kohtadest eemale. Isegi näiteks Hiiumaal või Saaremaal, kus on üldiselt väga palju tuult, on inimesed ennast metsade ja hekkidega ümbritsenud. Ka taluhooned on ehitatud nii, et elamispiirkonda jääks tuulevaikne ala ja sinna tuulik ei sobi,” räägib Kasonen.

Parim koht tuuliku jaoks

Tuulik tuleb paigutada kas avarale väljale, kus ümberringi poleks metsa ega maju, või siis väga pika masti otsa. Ja kui tuulik panna nii kõrge masti otsa, võib hakata juba kaaluma võimsamat tuulikut, mis annaks voolu juba näiteks tervele külale. “Kui hakata masti maksumuse ja kõrgusega mängima, võib jõuda tõdemuseni, et [kasulikum on] panna suurem tuulik terve küla peale,” räägib Kasonen ja toob näiteks, et väiketuuliku (10 kWh) mast võiks olla vähemalt 18 meetrit pikk, kui mitte isegi pikem. Isegi Vilsandil, kus on tuult väga palju, ei pruugi lühema mastiga tuulik toota nii palju energiat, kui vaja.

Kui kliimamuutusega puhuvad Eestis tugevamad tuuled, siis neid eelkirjeldatud probleeme see ei kõrvalda. Vajadus avatud tuultega rannikuala vastu jääb endiselt.

Kasonen selgitab, et tuule võimsuse ja tuuliku kiiruse vahel on kuupseos, mis tähendab, et kui tuule kiirus suureneb kaks korda, siis toodang suureneb kaheksa korda. See tähendab omakorda, et tuule keskmisel kiirusel on väga suur roll. “10-kilovatine tuulik võib toota nii palju, et sellest saab energiat kaks majapidamist, aga see eeldabki, et ta on heas asukohas. Aga ta võib ka toota nii vähe, et ühel majapidamisel jääb energiast puudu,” räägib Kasonen. Ära tasub tuulik väga kiiresti end saartel, kus elektrivõrku ei ole. Säärane tuulik on kasutusel näiteks Suures väinas asuval Kesselaiul.

Ka päris katusele tuulikuid ei panda, sisemaal sobib tuuliku paigaldamiseks pigem lai ja avar põld, kus metsa ees ei ole. Lisaks näitavad Kasoneni sõnul erinevad testid, et majade katustele paigaldatavad püstised tuulikud ei tooda nii palju energiat kui horisontaalsed tuulikud.

Päike asub ühekorraga kuumutama ja jahutama

Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak räägib, et kui kliima soojeneb, leidub aastas ka rohkem sooje päevi, mil inimesed sooviksid maja jahutada. Siin on päikesepaneelid majal ideaalseks lahenduseks, tootmaks õhukonditsioneeridele vajalikku energiat. 2009. aastast alates on päikeseelektri tootmiskulud langenud tervelt 62% ja Meesaku sõnul on tõenäoline, et 2025. aastaks on päikeseelekter ülemaailmselt odavaim energia tootmise tehnoloogia.

 

Fotod: Eero Vabamägi, Küllike Rooväli/PM/Scanpix

“Ole homseks valmis” on rubriik, kus me tutvustame kord nädalas uusi tehnoloogiaid, termineid või oskusi, mis lähemas tulevikus hakkavad meie elu mõjutama ning millega peaks igaüks kursis olema.