Rubriigi toob sinuni  Sponsor

5 viisi, kuidas meie kodu muutub päriselt targemaks

toilet.jpg

Kodu on meie kindlus, kus me veedame kõige tähtsama osa oma elust, puhkame ja oleme koos oma tähtsaimate inimestega. Kodu tehnoloogia abil targemaks tegemine on käinud nii kaua, kui inimene on kodusid ehitanud, kuid 21. sajandil annaks koduga veel palju teha.

Järgnev loetelu on ühekorraga nii unistus tuleviku kodust kui ka ettekirjutus kasvavatele inseneridele, tootearendajatele, teadlastele, leiutajatele ja ettevõtjatele, kes tahavad kohmaka mõiste “nutikodu” teha inimesele tõeliselt kasulikuks.

Toome välja viis võimalust, mille eduka elluviimise korral oleks kodud palju paremad.

1. Loll pesumasin, kes teeskleb tarka

Poes pesumasinat valides on valik paljude nuppude ja veel rohkemate nuppudega masinate vahel. Oma riideid on vaja kõigil pesta ja nii üritavad nuppudest ja valikutest ülekülvatud pesumasinad jätte ostjale mulje, et just nemad on kõige targemad ja saavad tööga kõige paremini hakkama.

Tegelikul tulemus on vastupidine. Viimane innovatsioon pesumasinates on vaid lisaluukide ehitamine, millega poole pesu pealt üksikuid sokke lisada. Pesuprogrammide ja valikute paljusus aga ei ole teinud mingit positiivset arengut.

Nimelt on kümnete eri pesuvõimaluste pakkumine märk pesumasina rumalusest – otsus õige programmi valimiseks tuleb teha tarbijal, kes peab olema teadlik valikute erinevusest. Nii on pahatihti olukord selline, kus inimene õpib valikute rägastikus leidma “ühe õige” programmi ja peseb aastaid sellega.

Mida võiks tuleviku pesumasin osata? Näiteks teha koostööd rõivatootjatega. Kašmiirkampsuni, villaste sokkide, puuvillaste pükste ja siidisärgi tootja teab ise kõige täpsemini, millise temperatuuri, kohtlemise ja pesuvahendiga seda kõige targem pesta on. Nii võiks riideese ja pesumasin omavahel suhelda – üks ütleb teisele, milline õige pesuviis on ja teine viib selle ellu.

Selliseks suhtlemiseks on mitu võimalust. Tehnoloogiliselt lihtne viis on näiteks pisikeste QR-koodide lisamine rõivaeseme etikettidele, pesumasinal on aga esipaneelil väike sensor. Võtad paari pükse, tõmbad etiketi sensori eest läbi ja viskad sisse. Masin juba teab, kuidas seda pesta või kui äkki satuvad kahe masinas oleva rõivaeseme pesuprogrammid konflikti.

Muidugi leiab ka kõrgtehnoloogilisema lahenduse, kui QR-kood näiteks kipub etiketilt maha kuluma. Näiteks võiks rõiva külge olla õmmeldud väike passiivne veekindel mikrokiip, mille pesumasina RFID-sensor aktiveerib ja sealt infot loeb.

2. Masinad suheldu elektrivõrguga

Nii eelkirjeldatud pesumasin kui ka teised elektrit tarbivad seadmed võiks ka ise teada, millal nende tööks vajalik energia parima hinnaga saadaval on.

See tähendab, et rohkem elektrit kasutavad seadmed võiks aktiivselt suhelda elektrivõrguga ja saada hinnangu, kas elektri hind on praegu suhteliselt soodne või kallis.

Traditsioonilised kahetariifsed elektripaketid kaovad selle aasta lõpuks juba niikuinii, sest kaugloetavad tunniarvestid oskavad arvestada juba elektri börsihinda.

Sellest üks samm edasi aga olekski just ka selle info ärakasutamine koduste suurseadmete poolt.

Tore, et põhimõtteliselt on sarnase asjaga juba pihta hakatud ja Eesti idufirma Sympower tarkvaraplatvorm aitab juhtida energiatarbimist. Tuleviku kodus peaks see jõudma ka tarbijaseadmetesse.

Veel järgmine etapp oleks aga see, et suure energiatarbega seadmed, kasvõi näiteks kodune küte, oskaks peale võrgust pakutava elektri hinna arvestada ka muid tegureid.

Üks võimalus on arvestada päikesevalguse, tuule ja õhusoojusega, et energiat näiteks päikesepaneelidest või tuulikust ammutada. Kuid tõeliselt tark küttesüsteem teaks ka seda, et täna on selge ilm ja lõunapoolsetest akendest hakkab tunni aja pärast päike sisse paistma, mistõttu nii palju elektrit kulutada polegi vaja.

3. Hirmus veeraiskamine ühes toakeses

Öeldakse, et tuleviku sõjad peetakse puhta vee pärast. Seda arvestades käib ühes kodus olevas toakeses hirmus veeraiskamine.

Vesiklosetti loomine on olnud suurepärane uuendus inimtsivilisatsioonis arvestades hügieeni. Kuid kasvõi paariliikmelise pere puhul võib ühe tavalise päeva jooksul tualetipotti kaduda määratu hulk vett. Isegi diletandi jaoks on arusaadav, et enamik sellest on raiskamine.

Tualetiharjumused on kindlasti seotud kultuuriliste normidega. Jaapan hoiab kokku palju paberit, kuna tualett peseb käija puhtaks, ülejäänud läänemaailm ei kipu aga Jaapani tualetti omaks võtma.

Veeraiskamist ei lahenda see ka kuidagi. Ainus innovatsioon, mis läänel välja pakkuda on olnud, on veepaagile nupu lisamine “väiksema häda” allaloputamiseks.

Tuleviku kodu tualett võiks vett osata palju oskuslikumalt säästa ilma, et me peaks oma kultuurilisi harjumusi ega hügieeni ohverdama.

Võib-olla aitaks sellest mingi keemilise aine kasutamine, mis tualeti puhta ja bakterivaba hoiab. Keemilise puhastusega tualett peab aga kindlasti olema samas keskkonnasõbralik.

Teine võimalus oleks mõelda veetagastusele. Kui me laseme pärast tualetis käimist alla paagitäie vett, siis nutikas pott oskaks selle nii ära filtreerida, et kindlasti suurema osa veest jõuaks puhtana paaki tagasi.

4. Võtmed

Füüsiline võti välisukse avamiseks näib lollikindel lahendus, aga me usume, et digitaalne ukselukk oskaks olla mugavam, turvalisem ja tõhusam.

Siin polegi niivõrd tähtis uue digitaalse luku leiutamine, kuivõrd juba olemasolevate lahendust nii lollikindel teostamine, et keegi kunagi põhjuseta ukse taha ei jääks.

Tuleviku uks võiks osata siseneja ära tunda mistahes moel. Tööriistakastis on kasutada hulk erinevaid sensoreid, näotuvastus, häältuvastus, kasvõi kehalõhnade mõõtmine, kasutajaga kaasas olevate seadmete nagu telefoni või nutikella traadita allkirjad (nt Bluetooth) ja nii edasi. Kõiki neid kombineerides peaks uks jõudma piisavalt kindla otsuseni, et sellel inimesele on õigus sisse pääseda ja edasi jääb üle ainult linki vajutada.

Sellise targa välisukse puhul poleks ka raske anda luba külalisele või näiteks tehnikule voli teatud ajaks koju siseneda. Kui lubatud aeg on läbi, saab volituse jälle lõpetada – mis on palju lihtsam kui näiteks võtme tagasiküsimine.

Aga 1% erandjuhtumite jaoks jäägu ukse külge ka füüsiline lukk, kuhu käib päris võti. Nii igaks juhuks.

5. Kodu, kellega saab rääkida

Noh, selle viienda osa suhtes võib lihtsalt vaadata filmi “Her”.

Digitaalsed assistendid, kellel on häälepõhine kasutajaliides, muutuvad meie telefonides ja arvutites juba üha targemaks. Lõpuks on ka tuleviku koju jaoks vaja ühte ülimalt tarka abilist. Kuigi ilmselt areneb see teistpidi, nii et meie telefonides ja arvutites olevad assistendid kipuvad ka kodu haldamise üle võtma – siis on vajalik, et kodused seadmed oleks avatud liidestega.

Sest siis on meie kodu valmis, kui me saame talle kõike eelnevat arvestades öelda:

  • Kuule, kas mul praegu külmikus värsket piima on?
  • Ämm tuleb tunni aja jooksul läbi, lase ta palun sisse.

Ja tegelikult polegi ju see nii raske teostada. Vaja on vaid väga head loomuliku keele mõistmist ja piisavalt tarku koduseid seadmeid, mida nii juhtida.

 

Henrik Roonemaa panustas selle loo kirjutamisse.

“Ole homseks valmis” on rubriik, kus me tutvustame kord nädalas uusi tehnoloogiaid, termineid või oskusi, mis lähemas tulevikus hakkavad meie elu mõjutama ning millega peaks igaüks kursis olema.