Rubriigi toob sinuni  IT kolledž

USB-C vs. Thunderbolt: mis need on, kuidas need erinevad ning mis on nende tulevik?

Kasutaja Gregor Sibold pilt
Gregor Sibold
2 kuud 1 nädal tagasi

Apple tõi hiljuti turule uued sülearvutid, mille küljes on tavapäraste liideste asemel vastavalt mudelile kas kaks või neli Thunderbolt 3 porti. Ühendusliidesena kasutavad need aga USB-C tüüpi ühendust.

Paljude jaoks võib see kõlada veidralt. USB-C all mõistetakse harilikult USB seadmeid, mitte Thunderbolti seadmed. Tehniliselt on need aga kaks väga erinevat asja, mida ei tohiks omavahel segamini ajada.

Mis see on?

Alustame USB-C, tuntud ka USB tüüp C nime all, ühendusest. USB-C otseselt ei ole eraldiseisev protokoll ehk ühenduse reeglite kirjeldus. USB-C tähistab vaid seda liidest, mis on väike, kus on 24 ühendust ning millesse saab juhtme pista mõlemat pidi. Sellega ei ole seotud protokolle ning üksi need andmeid ega voolu ei edasta. Lühidalt on tegemist ühe pordi välimuse nimega ning selleks nimeks on USB-C.

USB-C tüüpi ühendusi kasutavad aga mitmed erinevad protokollid. Üheks selliseks on USB 3.1 protokoll. See protokoll töötab nii USB-C tüüpi ühendusega kui ka klassikalise USB-A ühendusega. Selle alusel on võimalik andmeid edastada kiirusel kuni 10 gbit/s.

Erinevad USB-ühenduste välimused.

Üks tähelepanuväärsemaid ühenduse protokolle, mis kasutab USB-C tüüpi ühendust on Apple’i poolt kasutusele võetud Thunderbolt 3. Väliselt näeb see välja nagu iga teine USB-C port, kuid selle poolt kasutatav protokoll võimaldab andmeid edastada kiirusel kuni 40Gbit/s ning toetab  100 vatist võimsust.

Kõigest täpsemalt

Kuid kõigest täpsemalt. Alustame USB prokollist. Selle lahenduse kallal alustati tööd juba 1994. aastal, kuid esimene versioon jõudis laialdasemasse kasutusse 1996. aastal. Selle versiooni nimeks oli USB 1.0 ning see võimaldas edastada andmeid kiirusel 1,5-12Mbit/s.

Järgmine suurem uuendus nägi ilmavalgust 2000. aastal, mil laialdasse kasutusse jõudis USB 2.0. See on veel tänapäevani laialdaselt kasutatav ning ilmselt on selle protokolliga port olemas ka sinu arvuti küljes. Selle versiooni abil sai andmeid edastada juba kiirusel 480Mbit/s.

Järgmine suurem uuendus tuli 2008. aastal, mil nägi ilmavalgust USB 3.0. See võimaldas andmeid edastada juba kiirusel 5Gbit/s. Sellele järgnes 2013. aastal USB 3.1, mis lubas andmeedastust kiirusel 10Gbit/s. Neid kahte standardit kutsutakse ka vastavalt USB 3.1 esimene põlvkond ning teine põlvkond. Mõlemad põlvkonnad suudavad edasi kanda kuni 100 vatti voolu, seda nii USB-C kui ka USB-A tüüpi liidese puhul.

Kui kiired on erinevad USB põlvkonnad?

USB kolmanda generatsiooni puhul on ka oluline tähele panna, et need töötavad ka näiteks USB 2.0 seadmetega. Seda muidugi eeldusel, et mõlema puhul on kasutusel sama ühenduse tüüp. Kui USB 3.1 jaoks kasutatakse USB-C tüüpi ühendust, siis tuleb kasutada adapterit.

Thunderbolt on aga Inteli poolt välja töötatud protokoll, mis muutub meie jaoks huvitavaks alates selle kolmandast põlvkonnast. See on see versioon, mis on kasutusel näiteks uutel MacBook Prodel. Nagu eelnevalt öeldud, kasutab Thunderbolt 3 ühenduseks sama liidest, mida kasutavad paljud USB 3.1 seadmed ehk USB-C tüüpi ühendust.

Erinevalt aga USB 3.1 põlvkonnast, on Thunderbolt mõnevõrra võimekam. Näiteks suudab see andmeid edastada maksimaalselt kiirusel 40Gbit/s. 

Thunderbolti saab kasutada pea kõigeks.

Thunderbolti jaoks mõeldud liidesed töötavad ka pea kõikide USB põlvkondadega, kuid on oluline tähele panna, et saada Thunderbolti poolt lubatud kiiruseid, tuleb kasutada spetsiaalset kaablit ning tavaline USB kaabel ei suuda sellistel kiirustel toimida.

USB-C tüüpi ühendus töötati välja 2014. aastal ning see on sellest ajast ka masskasutusse jõudmas. Seda kasutavad mitmed telefonitootjad ning arvutivalmistajad. Sellel on üks peamine põhjus: selle universaalsus. Selle liidese abil on võimalik edastada infot, videot, voolu, heli ning pea kõike muud, mida hing ihaldab. Näiteks, Thunderbolti protokolli puhul on võimalik ühe ainsa liidese abil seadmega ühendada kaks 4K-resolutsiooniga ekraani.

Mis saab edasi?

Edasist arengut on nende liideste puhul üsna kerge ennustada. Mida aasta edasi, seda rohkem USB-seadmeid liigub üle USB-C tüüpi ühenduse peale ning vanem, USB-A tüüpi ühendus hakkab vajuma unustustehõlma.

Lisaks sellele tuleb mõlema protokolli puhul välja uusi versioone, mis on varasemast veelgi kiiremad ning veelgi võimekamad. Seda, millal see juhtub, on raske öelda, kuid saame olla kindlad, et nende kallal töötatakse ning mõne aasta jooksul kuuleme vähemalt esialgsetest plaanidest.

Rubriik "Ole homseks valmis" tutvustab igal nädalal mõnd täna kiiresti arenevat tehnoloogiat või nähtust, mis piltlikult öeldes homme meie elu tõenäoliselt päris suuresti mõjutama hakkavad. Kui teil on soovitusi ja ideid, milliseid tehnoloogiaid me siin rubriigis peaksime kajastama, saatke meile e-kiri geenius@geenius.ee.