Rubriigi toob sinuni  IT kolledž

Tuleviku nutikodud on targad ja säästvad

Kasutaja Ivo Krustok pilt
Ivo Krustok
4 kuud 2 nädalat tagasi

Energia on vaieldamatult üks olulisemaid modernse elu vajadusi, mis hapniku, vee, toidu ja interneti kõrval oma vajalikkust meile pidevalt meelde tuletab. Lisaks ägedatele tehnikavidinatele vajame me seda ka oma kodude soojustamiseks ja valgustamiseks, eriti külmas põhjakliimas.

Keskmine Eesti majapidamine kulutas 2011. aastal üle kaheksa MWh energiat inimese kohta, millest suurem osa kulus kütmisele. Võrreldes soojemate Euroopa lõunariikidega, on seda kaks korda rohkem.

Pidevalt kasvavad energiahinnad, fossiilsete kütuste kahanemine ja laiuskraadi tõrksus, mitte lõuna poole liikuda, on pannud paljuid teadlasi ja insenere otsima huvitavaid lahendusi, mis võimaldaksid inimestel vähese sekkumisega kodudes oluliselt energiat säästa. Tehnoloogiaid ja suundi on palju aga kokkuvõtvalt kutsutakse neid nutikodu lahendusteks. Mõnes kohas kattuvad need nutilinnade ja asjade interneti teemadega, millest me oleme juba varem kirjutanud, aga kodu väärib kindlasti oma teemat. Seal on ju süda.

Mis need nutikodud on?

Üldiselt mõeldakse nutikodu all kütte, jahutuse, ventilatsiooni ja valgustuse automaatset juhtimist. Laiemalt hõlmab see aga ka näiteks nutitelefoniga avatavaid ukselukke, automaatseid kardinaid, kassiuksi, mis saadavad iga kord kui kass siseneb või välja läheb omanikule Twitteris märguande jne. Variante on lõputult.

Kõigi nende süsteemide eesmärk on lahendada ülesanded, mida inimene ei suuda igal hetkel ise tähele panna, või mida inimesel on võimatu efektiivselt juhtida. Kindlasti teate te seda tüütut olukorda talvel kui toas on liiga kuum või liiga külm sest radiaatorid on valesti seadistatud. Targema lahenduse asemel ostetakse paar küttekeha veel juurde või avatakse aken ja „köetakse“ -25 kraadist õueõhku.

Just sellised probleemid võtabki nutikodu enda kanda. Kasutaja paneb paika, millisel temperatuuril peaks kodu erinevatel aegadel olema ning kütte ja ventilatsioonisüsteem teeb kõik muu. Eriti huvitavaks on need lahendused läinud asjade interneti laiema levikuga. Kõik nutikodu juhtivad ja jälgivad seadmed saavad olla omavahel ühenduses ning anda pidevat ja täpset ülevaadet sellest, mis toimub. Näiteks saavad akna külge pandud sensorid teavitada radiaatoreid sellest, kui aken on avatud ning küte 5 kraadi võrra madalamaks keerata, et mitte energiat raisata.

Sama moodi on võimalik kesksel juhtimissüsteemil teada, kes on parasjagu kodus ja milliseid seadeid nad erinevates tubades eelistavad. Kui kedagi kodus ei ole saab süsteemil paluda temperatuuri veidi madalamana hoida ja kõik ebavajalikud seadmed välja lülitada.

Tähtis ei ole ainult see, mida nutikodud teha saavad vaid ka see, millist infot nad meile anda saavad. Enamik meist on oma igapäeva elus küllaltki hajameelsed. Energia tarbimist näeme enamasti vaid korra kuu lõpus ja selle üldise numbriga pole üldjuhul midagi peale hakata. Sensoritega varustatud kodu saab aga kasutajat teavitada sellest, milline on erinevate energiaallikate kasutus praegusel hetkel. Paigutades infoekraani näiteks välisukse kõrvale, on võimalik kodust lahkudes avastada, kui palju kodu ilma meieta energiat kasutab ja näiteks oote režiimi jäänud kodukino seadmed välja lülitada.

Miks need tehnoloogiad homme olulised on?

Nagu juba räägitud, on moderne maailm aina enam sõltuvuses energiast. Oluline on aga seda energiat tõhusalt kasutada. Pikaajaline ja intensiivne fossiilsete kütuste kasutamine on toonud kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme, millega juba praegu toime peame tulema. Lisaks on selge ka see, et fossiilsed kütused saavad ühel hetkel otsa.

Majade ehituses on energia tõhusus olnud keskne teema juba mitu kümnendit. Iga aastaga on järjest rohkem näha majade katustele paigaldatud päikesepaneele, mis toodavad elektrit või soojendavad vett. Populaarsust koguvad ka erinevad passiivmaja variandid, mis on väga hästi soojustatud ja varustatud soojustagastusega ventilatsiooniga. See tähendab, et nendes kasutatakse küttele minimaalselt energiat.

Lisaks passiivmajadele arendatakse ka null- ja plussenergiaga maju, mis ei vaja elektri- või soojavõrgust üldse mingit sisendit või toodavad ise võrku tagasi energiat. Selliste majade poole liigub kogu maailm ja nende juures on hästi toimivad juhtimissüsteemid ääretult olulised.

Oranžilt valgustatud tuba
Philips Hue valgustid võimaldavad kodus hetkega keskkonda õdusamaks muuta.
Philips

Praegu võivad nutitelefoniga juhtivad valgustid ja seinapistikud tunduda justkui mänguasjad, mis erilist kasu ei too. Peamiselt ostavad neid entusiastid, kellel on lisaraha ja kes teemast ise sügavamalt huvitatud on. Kodusid nutikamaks ja energiatõhusamaks muutes on need aga olulised komponendid ning muutuvad ilmselt juba lähitulevikus uutes majade standardiks.

Kui kaugel asjad hetkel on?

Palju sellest, mida kirjeldanud olen, ei olegi enamjaolt tulevik vaid pigem olevik. Ka kõige tavalisemates koduseadmetes on juba palju nutikat tarkvara sees. Nali internetti ühendatud külmkapist, millega Twitterit surfata, ei ole enam üldse nii naljakas, kui see sama külmkapp võimaldab sul märgatavalt vähem raha energiale kulutada ja seal olevad toiduained enne riknemist ära tarbida.

Nesti termostaat õpib majas elavate inimete harjumused selgeks ja kohandab siis toatemperatuuri juba automaatselt.
Nest

Mitmed suurfirmad on erinevate lahendustega juba praegu turul. Kuigi Philips Hue nutipirnid ja Nesti termostaadid ning suitsuandurid on pressis ilmselt kõige rohkem tähelepanu saanud, on kõik tehnikaga tegelevad firmad pakkumas rohkem ja vähem keerukaid lahendusi alates suurtest tehastest ja kontoritest kuni kodudeni välja.

Kuigi selliste süsteemide kasud on selgesti mõistetavad, on ees veel palju arengut enne kui need massiliselt kasutusse jõuavad. Esimene suur probleem on hind – nutikodu lahendused on hetkel veel väga kallid ja kuigi mitmed neist võimaldavad pikas perspektiivis raha säästa, on need hetkel siiski peamiselt jõukamate inimeste pärusmaa.

August nutiluku komponendid
Augusti nutilukk, mida saab avada oma nutitelefoniga
August

Väga suur probleem on ka turvalisusega. Esiteks tähendavad keerukamad seadmed suuremat tõenäosust, et midagi läheb valesti. Ei ole meeldiv kodu ukse ees avastada, et nutitelefoni abil avanev ukselukk on „kokku jooksnud“ ja lukkseppa pole mõtet kutsuda kuna pole võtmeauku, mida muukida.

Pidevalt võrguga ühendatud seadmed loovad uusi võimalusi ka kurjategijatele. Osav häkker võib võtta kõik internetti ühendatud kodu olulised aspektid üle ja neid jälgida või vastavalt oma soovidele muuta. On selge, et enne massilist kasutust peab nutikodu seadmete töökindlus ja turvalisus oluliselt paranema.

Aga Eesti?

Targa kodu ja energiasäästu lahendused pole ka Eestist mööda läinud. Ettevõtteid, kes pakuvad nutikaid lahendusi tööstusesse ja kontoriruumidesse on juba mitmeid ning järjest enam tähelepanu suunatakse ka kodukasutajatele.

Mitmetesse uutesse era- ja kortermajadesse ehitatakse nutisüsteemid juba algusest peale sisse. Vanemates majades elavad inimesed saavad aga ise üsna kergesti erinevaid nutikaid lahendusi katsetada. Philipsi Hue ja Osrami Lightify nutipirne saab osta mitmetest kauplustest ja keerukamaid lahendusi saab uurida näiteks ettevõtetelt Telia Eesti, InDome ja energiasääst.ee.

Eestis panustatakse ka nutikodusid võimaldavate tehnoloogiate arengusse. Näiteks idufirma Sympower arendab süsteeme, mis võimaldavad muuta kodus olevad suured energiatarbijad kaugjuhitavaks. See võimaldaks energiatootjatel suurtarbimise ajal elektrivõrgule tekkivad pinget vähendada.

Tehnoloogia pidev areng tähendab, et puutumata ei jää ükski meie elu tahk. Seadmed, mis ühendavad meid igal hetkel ja igas kohas kogu maailmaga omavad meeletut potentsiaali muuta meie elu lihtsamaks, tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. Nendel põhjustel toob homne kaasa meile ka järjest rohkem nutikaid lahendusi kodudesse. Kindlasti toovad need endaga kaasa ka erinevaid probleeme aga harides ennast neid võimaldavate tehnoloogiate vallas saame neid ennetada ja ära hoida.

Lõpuks on ju lahe reedel juba töölt lahkudes saun sooja panna, et sõprade saabudes saaks pidu kohe alata. Eriti hea on see, kui need lahedad asjad võimaldavad meil ka säästa.

Foto: HomeKit, Apple

Rubriik "Ole homseks valmis" tutvustab igal nädalal mõnd täna kiiresti arenevat tehnoloogiat või nähtust, mis piltlikult öeldes homme meie elu tõenäoliselt päris suuresti mõjutama hakkavad. Kui teil on soovitusi ja ideid, milliseid tehnoloogiaid me siin rubriigis peaksime kajastama, saatke meile e-kiri geenius@geenius.ee.