Rubriigi toob sinuni  IT kolledž

Kas digitaalsed pangad hakkavad meie elus järjest olulisemat rolli mängima?

Kasutaja Ivo Krustok pilt
Ivo Krustok
3 kuud 2 nädalat tagasi

Digitaalne revolutsioon tõotab muuta paljude, kui mitte kõikide elualade toimimist ja pangandus ei pääse sellest kuidagi. Kuigi pangandus on oma olemuselt staatiline ja konservatiivne, on 21. sajandil ellu jäämiseks muutused vajalikud.

Järjest rohkem inimesi soovivad kasutada panku mobiilselt ja ei mõista, miks peab ootama nii kaua, et raha pankade ja riikide vahel liiguks – internetis toimub kõik ju hetkega. Õnneks on pangandus oma olemuselt väga tehnoloogiline tööstus ja põhineb suuresti matemaatikal. Seetõttu on see väga sobiv digitaalseks revolutsiooniks.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased on teinud põhjapaneva uurimustöö sellest, milline saab olema panganduse tulevik, millised on muutused ja kuidas esimeste revolutsionääride seas on isegi Eesti tegija.

Esimene laine – aeglane kasv

MIT teadlased on jaganud pankade digitaliseerumise kolme suuremasse lainesse. Pangad on pidevalt erinevaid digitaalseid lahendusi kasutusele võtnud. Nende areng on toimunud aga küllaltki aeglaselt ja uued lahendused ehitatakse pigem vanadele peale. Sisu on suuresti samaks jäänud. Seda arengut võib pankade digitaliseerimise esimeseks laineks pidada.

Juba 1970ndatel aastatel hakkas USA pank Citi katsetama pangaautomaatidega, mis muutsid pangandust toonases mõttes pöördeliselt. Inimesed ei pidanud enam töötundide ajal pangas käima, et raha välja võtta või tšekke arvele kanda.

Ka internetipanganduses oli teenäitajaks Citi, kes katsetas koos teiste pankadega esimesi lahendusi võrguühendusega 1980ndatel aastatel. Populaarsuse saavutasid internetipangad alles kümnendi võrra hiljem internetibuumi ajal.

Internetipangad võimaldasid kasutajatel lihtsamaid panga pakutavaid teenuseid koduarvutist kasutada ja tänapäeval ei kujuta enamik meist ette enam ettegi, et arvete maksmiseks või pangaülekande tegemiseks peaks pangakontoris järjekorras seisma.

Teine laine – digitaalsed hübriidid

Internetipankade pidev areng on loonud digitaalsed hübriidid. Need pangad on aina enam ühenduses oma klientidega just läbi digitaalsete süsteemide. Tänu spetsiaalselt välja arendatud IT süsteemidele, on selliste pankade haldamine vahel koguni poole odavam ja ka töötajate arv on neis 10-15% väiksem. MIT toob teise laine digitaalsete hübriidpankade eeskujudena maailmast välja sellised pangad nagu Fidor Bank Saksamaalt, Atom Bank Suurbritanniast, LHV Pank Eestist ja DBS Digibank Singapurist.

Need hübriidid ongi sillaks vanade ja tõeliste digitaalsete pankade vahel. Lahendused on keerukamad ja terviklikumad, kuid nende pankade tuumaks on siiski kesksed andmebaasid, pilvepõhine andmemajutus ja küllaltki algeslised kasutajaandmete protokollid. MITi hinnangul on need pangad sillaks vanade, suurte pankade ja tuleviku digitaalpankade vahel.

Kolmas laine – digitaalsed pärismaalased

Järjest arenev tehnoloogia teeb võimalikuks täielikult digitaalsed pangad. Kuna sellised pangad saavad klientidega väga tihedalt ühenduses olla, on võimalik rohkem teenuseid osutada ka neile miljarditele inimestele maailmas, kes on tänapäeval pankadele kaugeks jäänud. Ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on võimalik oluliselt paindlikumat teenust pakkuda.

Digitaalsed pangad on üles ehitatud pidades silmas digitaalsete pärismaalaste vajadusi. Need on inimesed, kes on kasvanud üles arvutitega ja kes eeldavad mobiilset lähenemist. Ka andmete turvalisusele on rohkem tähelepanu pööratud. Kesksed andmebaasid on asendatud krüpteeritud ja jaotatud andmesüsteemidega – ilmselt viitavad MIT teadlased siin plokiahela tehnoloogiale. Samuti on nende pankade puhul oodata biomeetrilise isikutuvastamise laiemat levikut, tõstes turvalisust veelgi.

Digitaalne pank kliendi vaatenurgast.
Diagramm: MIT

Mida ootab klient tuleviku pangalt?

Digitaalsed pangad peavad tulevikus pakkuma kliendile terviklikku lahendust, mis on tema vajaduste järgi kujundatud. Pank peab pakkuma kliendile kergesti arusaadavat ülevaadet kogu tema finantselust, andma informatsiooni rahalise olukorra kohta, aitama kliendil oma raha kasutamist ja kogumist planeerida jne.

Loomulikult peab kõik see toimuma digitaalselt – paberit määrimata ja läbi telefoni- või arvutiekraani. Olulisel kohal on ka mobiilsed lahendused, et kliendil oleks võimalik otse mobiilist teha rahaülekandeid sõbrale, tasuda oma arveid jm. Mobiilsed lahendused pole pangale siis enam külge ehitatud, vaid kogu kasutajakogemus algab mobiilist.

PIN koodide ja paroolide turvalisus on piiratud. Seetõttu arvavad MIT teadlased, et olulist rolli saavad järjest enam mängima erinevad biomeetrilised lahendused. Sõrmejäljelugejad ja silmaiirise skännerid on juba praegu leidnud tee meie nutiseadmetesse. Mitmetes olukordades kasutatakse ka näo ja hääle analüüsi, et kellegi identiteet kindlaks teha.

Huvitavaid lahendusi on oodata veelgi. Näiteks e-krediitkaardid, mis on seadistatud vastavalt iga kliendi vajadustele ja soovidele ning kasutajalt-kasutajale süsteemid, mis muudavad klientide vahelised rahaülekanded ja laenud veel lihtsamaks.

Krüptorahad

Pankade tulevikus on kindlasti selge roll krüptovaluutadel, millest oleme selles rubriigis varem pikemalt kirjutanud. Kuigi praegu on kõige populaarsem krüptoraha formaat bitcoin, ei sobi see väga hästi suuremahulisteks ülekanneteks, võimaldades sekundis vaid väikese hulga ülekandeid teha. Seetõttu on tõenäoline, et digitaalses panganduses võtavad juhtiva rolli hoopis teised krüptoraha formaadid.

Mõned pangad on asunud ka ise krüptoraha süsteeme arendama. Tokyo Mitsubishi UFJ bank on loonud näiteks MUFG-coin’i ja koos sellega ka nutitelefoni platvormi selle kasutamiseks. Teised on panustanud aga hoopis riikide poolt toetatud kesksete krüptorahade lahendustele. Mis saab valdavaks? Selle nägemiseks peab veel veidi ootama.

Pankadest edasi

Hästi läbi mõeldud digitaalne pank saab olla palju enamat kui lihtsalt pank. See võib olla terve finantsökosüsteemi nurgakivi. MIT teadlased kujutavad ette panka asjade interneti keskmes, moodustades koguni midagi, mida võiks nimetada „asjade pangaks“ (bank of things, BoT).

Pank saab lõigata palju kasu infost, mis kliendi nutikodus kasutada on. Kujutame ette näiteks olukorda, kus inimese kodumaja katus saab panka teavitada, et sellel on vaja remonti. Pank saab kliendile automaatselt saata soovitused selle kohta, milliseid remondifirmasid kasutada ja kuidas kõige kliendile kõige optimaalsem rahaline toetus või laen välja võtta. Kõik see aitab tõsta panga väärtust ühiskonnas ja seeläbi ka panga kasumit.

Selliste lahenduste edasi arenedes on võimalik, et panganduse tulevik pole ükshetk enam üldse pankadega seotud. Võimalik, et pankade pakutavad teenused on üheks hetkeks igale poole mujale nii sügavalt sisse integreeritud, et pangandus on muutunud nähtamatuks.

Sellist „nähtamatut pangandust“ pole kindlasti lihtne luua, aga on selge, et vähemalt osaliselt liigume me sinna poole juba täna. Vahepeal on vaja aga mitu olulist vaheetappi läbida. Õnneks saavad digitaalsed pangad meie finantselu oluliselt lihtsustada. Peaasi, et see oleks lõpptulemusena ikka ka kliendile kasulik, mitte ainult pangale.

 

Foto: Jason Baker/Flickr

Rubriik "Ole homseks valmis" tutvustab igal nädalal mõnd täna kiiresti arenevat tehnoloogiat või nähtust, mis piltlikult öeldes homme meie elu tõenäoliselt päris suuresti mõjutama hakkavad. Kui teil on soovitusi ja ideid, milliseid tehnoloogiaid me siin rubriigis peaksime kajastama, saatke meile e-kiri geenius@geenius.ee.