Rubriigi toob sinuni kaitseministeerium

Maailma armeed on vaimustatud sellest 18-grammisest luuredroonist, mis maksab 180 000 eurot

Kasutaja Kaitse Kodu pilt
Kaitse Kodu
2 nädalat 2 päeva tagasi

Mehitamata õhusõidukid ehk droonid pakuvad lõpmatut hulka kasutusvõimalusi – täpselt nii ka militaarmaailmas, kirjutab Rein Säinas ajakirjas Kaitse Kodu!.

Relvajõud kasutavad droone ülesanneteks, mis on mehitatud lendudele liiga ohtlikud või eeldavad märkamatuks jäämist. Droone on juba mõnda aega kasutatud luureteabe hankimiseks ja ka rünnakute läbiviimiseks. Nad on raskesti avastatavad ning isegi kui vaenlane neid märkab, saab need mõne nupuvajutusega tagasi baasi juhatada, inimelusid ohtu seadmata.

Hiljaaegu õnnestus mul Norras külastada messi, kus kohalikud kaitsetööstusettevõtted oma toodangut tutvustasid. Vaatamist ja uudistamist oli palju, kuid kõige enam jäi silma pisike puldiga helikopter. See, kaugelt vaadates lapse mänguasi, on tegelikult Norra, Briti ja USA vägedes juba suurt tähtsust omav tõsine võitlusrelv.

Minidroon säästab aega ja väldib vigu

Black Horneti loomise tehnoloogia ja kontseptsioon ei ole uued. Norra ja Briti vägedes on droonid PD-100 Black Hornet juba 2012. aastast alates. Eriti aktiivselt kasutasid seda minikopterit britid Afganistanis, kus nad esimestena hakkasid droon-helikoptereid saatma luureülesanneteks eesliinioperatsioonidele. Brittide järel avastasid ka USA erioperatsioonide väed selle pisikese lennumasina ning üha enam leiab see kasutust info kogumisel vastaste kohta.

Briti armee seersant Scott Weaver alustab järjekordset missiooni minikopteriga.
Briti armee seersant Scott Weaver alustab järjekordset missiooni minikopteriga.
Foto: Gizmodo

Milles siis peitub selle lennumasina võlu? Black Horneti lennumasinad on nii väikesed, et mahuvad hõlpsasti sõduri peopessa ning kaaluvad kõigest 18 grammi. Ja seda koos akude ning kolme kaameraga. Sõduritele aga seisneb minikopteri väärtus selles, et sõiduk võimaldab hääletult liikuda sügavale vaenlase territooriumile ning saada otsepilt kaasaskantavasse monitori.

Kopteri kolm miniatuurset kaamerat on suunatud igaüks ise suunda. Ülemine kaamera vaatab otse, keskmine on maapinnale suunatud 45kraadise nurga all ja alumine kaamera haarab kõike otse alla suunatud pilguga. See aga tagab, et operaatoril on selge ülevaade kõigest toimuvast.

Just lennumasina hääletu liikumine ning asjaolu, et kaamerad haaravad enda alla laia ala ja edastavad puldi taga seisva mehe monitorile hämmastavalt selge pildi, tegi Black Hornetist brittide lemmikmänguasja. On suur vahe, kas saata lahingutsoonis olevaid hooneid kontrollima sõdurid või imepisike droon.

Lugedes sõdurite kommentaare lennumasina kohta, näeb aina positiivset tagasisidet. "Black Hornet on väga lahe. Edastatav pilt on hämmastavalt selge ja ekraanilt on näha, kas meid ootavad nurga taga ees kohalikud tsiviilelanikud või Talibani võitlejad. Seejärel saame teha vastavad plaanid. See säästab palju aega ja väldib palju vigu. /.../ Sellega võib suurendada inimese nägu ja hoida seda niikaua ekraanil, kuni seda on võimalik identifitseerida. Ja seda ilma nende teadmata."

Afganistanis tegutseva luurerügemendi Brigade Reconnaissance Force seersant Christopher Petherbridge kommenteeris: "Droonid on meie arsenalis väärtuslikuks abivahendiks, mida kasutame mässuliste tulistuspunktide väljaselgitamiseks ning lagedate maa-alade kontrollimiseks enne nende ületamist. Need on väga lihtsalt juhitavad ning kergendavad oluliselt maapinnal tegutsevate võitlejate elu."

Väike, kuid asendamatu abimees

Brittide usku sellesse imemasinasse tõestab seegi, et kaitseministeerium, mille haldusalasse Afganistanis kuulub ka rohkem kui 300 suuremate mõõtmetega mehitamata õhusõidukit, tellis Prox Dynamicsilt 160 minikopterit. Umbes 23 miljoni euro suurune leping Briti relvajõududega kohustab Surrey maakonnas tegutsevat ettevõtet Marlborough Communications tarnima ja hooldama 160 droon-kopterit, mille ettevõte Prox Dynamics projekteeris algselt päästetöödel kasutamiseks. 2018. aastaks plaanitakse minidroonidega varustada peaaegu kõik missioonidel olevad väeüksused.

Sellest sülemonitorist jälgib droonioperaator ümbruskonda ning juhib selle abil ka masina liikumist.
Sellest sülemonitorist jälgib droonioperaator ümbruskonda ning juhib selle abil ka masina liikumist.
Foto: Rein Säinas

See laste mänguasja suurune kopter on asendamatu abivahend patrullretkedel ja võimeline hakkama saama ka rasketes keskkonnaoludes ja tuulise ilmaga. Black Hornet’i toiteallikaks on väike aku, mis võimaldab tal lennata kiirusel kuni viis (mõningatel andmetel kümme) meetrit sekundis. Kuigi lennuaeg, 25 minutit, on lühike, jõuab lennumasin selle ajaga läbida pika distantsi. Otsepilti saab operaatori monitorilt jälgida kuni 1600 meetri kauguselt.

Kopteri enda kaal on 18 grammi ning kogu juhtsüsteem koos puldi ja monitoriga kaalub umbes 1,3 kilo. Kuigi kaamerad saadavad operaatorile pidevat pilti, suudab see Norra inseneride disainitud robotkopter edastada operaatori kaugjuhtimis-pihuseadmesse ka stoppkaadreid. Lisaks on Black Hornetil autonoomne "suunatud režiim", mis võimaldab lennumasinal liikuda etteplaneeritud marsruudil.

Kui Briti väeüksused hakkasid Black Hornetit katsetama juba 2012. aastal, siis USA armee avastas selle lennumasina enda jaoks 2014. aastal. Tulles vastu ameeriklaste soovile, täiendas Prox Dynamics oma uusi lennumasinaid uute infrapunakaameratega, andmeside-, öövaatlus- ja navigeerimisseadmetega. Uusi, täiendatud Black Hornet’eid testisid USA eriväed 2015. aasta juunis ning pärast seda on USA merejalaväelased kasutanud neid lennumasinaid ka oma erioperatsioonidel.

Norra ettevõtte Prox Dynamics AS välja töötatud sõjalise mehitamata õhusõiduki ainsaks puuduseks võiks nimetada tema hinda. Ühe komplekti (kaks kopterit, juhtpaneel ning sülemonitor) hind on umbes 173 600 eurot.